Suvi Lannussaarel #3
Käesoleva aasta suvel külastasin maakodu päris mitmel korral. Antud postituses, nagu ka eelnevas Lannussaare postituses, kajastan koduseid tegemisi ainult piltide kaudu. Kuna plaanis on lähiaastakusvõtta osa fotokursusest, siis seekordki ma veel kuigi tihti aparaati endaga kaasas ei kandnud. Pigem püüdsin talletada värve-lõhnu-rohelust-vaikust endas pesitsevatesse varudesse. Sellele vaatamata, midagi sain üles võetud siiski ♥
Valdava osa kaadritest moodustavad jäädvustused meie sellesuvistest rõõmupallidest – kissaperest. Nende järjepidevalt omandatud uued mängu- ja eluoskused ja kiire kasvamine said osaks meie perele kolme suvekuu jooksul. Meie kodukassi Kaisu õnneks “tüütasin” teda sellevõrra vähem, sest talle ei meeldi pildistamine kohe üldse! Nüüdseks on eluring nii kaugele jõudnud, et meie juurde tulnud kassipere kõik 5 liiget ootavad toredaid uusi omanikke Tartus. Kui juhtud hetkel neid ridu lugema ja soovid endale uut pereliiget, vaata kindlasti Tartu koduta loomade varjupaiga veebilehele. Selle otsusega teed palju head.
Viimasel maakodus veedetud päeval, mil PäQga kassipoegi nägime, saavutasin Rästaga läbimurde. Vahetult enne maalt ärasõitu lubas Rästa endale pai teha, õigemini ta lausa lunis seda, samal ajal südamest nurrudes. See oli võimas tunne. Traatjalg, Nurrumootor, Tarkpea – heal lapsel mitu nime! Silmnähtavalt tundsid nii tema kui teised end meie juuresolekul aina mugavamalt ning mängisid isegi PäQ süles ja seljas 🙂
Rästa, Miki, Kessu ja Seebu ning nende Mammakissa ♥
