healthy gluten-free vegan cooking and lifestyle

Taani autoreis * Osa 1 * Sõit Taani

Taani autoreis * Osa 1 * Sõit Taani

Augusti keskel võtsime PäQga ühe nädala, et sõita Kopenhaagenisse Kerdale, Larsile ja Sädele külla. See autoreis oli nii mõneski mõttes esmakordne – esimest korda käisime autotripil, esimest korda nägime pisikest õetütart, esimest korda sai telgis reisil olles ööbitud, esimest korda nägime looduses korraga mustmiljonit millimallikat, esimest korda trehvasime valgeid lihaveiseid, esimest korda ostsin Statoilist riisijätsi ja sain tasuta küpseid banaane, esimest korda tegime selfie stickiga Den lille havfrue juures pilti, esimest korda tundsime end autode vahel rattal olles kui kuningad … Nimekiri võiks aina jätkuda, niivõrd palju toredat meenub. Käesolevas postituses kajastan reisimuljeid kuni Taani maapinnani jõudmiseni, seega millimallikad ja Den lille havfrue jäävad järgmist kirjatükki ootama 🙂

08_Mobiil_reis (5) Laeval Rootsi suunas

Reis algas laevakruiisiga Stockholmi. Enne laevale jõudmist oli ilm Tallinnas vihmane ja külm, mis valmistas meid ette sügise toonides ilmaoludeks. Minek oli ju ikkagi skandinaaviamaadesse, kus võis veelgi kargem olla. Meri oli rahulik ja aeg laeval möödus kiiresti, mitte nagu viimasel reisil Rootsi, kui öösel tuli voodis püsimiseks piltlikult öeldes sellest kinni hoida ja ööle järgneval päeval olime mõlemad “tuigerdavas” olekus! Meenutasime seda halenaljakat olukorda seekordki, praegu aga ilm soosis tripi algust. Laevast maha sõites püüdsime mõlemad telefonidega saada Google Mapsi tööle, õppida tundma selle põhirakendusi ja seada suuna linnast välja, suurele maanteele. Mainin etteruttavalt juba ära, et Mapsi rakendus osutus asendamatuks terve reisi vältel ja ilma ei kujutaks tundmatul territooriumil seiklemist ettegi. Paberkaart on seevastu parem suurema pildi saamiseks, kuid netikaart näitab väiksemaid teid ja asutusi, rääkimata enda konkreetsest asukohast.

Esimeseks vahesihtkohtaks oli jõuda mööda E4 kiirteed Nörrköping’usse. Seal me peatust ei teinud. Edaspidise teekonna põhimaanteeks oli E22 S (south), kuid kui palju sõidame esimesel ja teisel päeval, milliseid kõrvalpõlkeid teeme ja kus ööbime, selle jätsime nii-öelda on-the-go otsustamiseks. Esimeseks põgusaks peatuseks oli Gamleby linna “trafikplatsi” (meie mõistes ei-kuskil) vastas, 20m kiirteest paiknev, pisike ökopood, kust võtsime näksi ja jätsi ning turnisime kivirahnu otsas.

DSC_0355 Mina kivirahnul istumas.jpg

Esimeseks pikemaks jalasirutuspeatuseks osutus peale paari tundi autosõitu kaardi järgi välja valitud koht – Påskallavik. Ilmaolud olid supermõnusad ja see küla tekitas mõnusa koduse olemise. Kui Tallinnast lahkudes olime suvega selleks aastaks juba hüvasti jätnud, siis nentisime, et Rootsis oli suvi täies hoos! Maabusime väikeses sadama piirkonnas, kus oli skandinaavia stiilis heleda sisustusega meretemaatiline kohvik, paatide “parkla”, kämpingu piirkond, võrkpalli plats ja paari suuremat tüüpi jahi jaoks randumiskoht. Påskallavik mõjus kosutavalt ja meeliülendavalt. Aeg oli aga edasi liikuda.

08_EOS_reis_I (2) väiksem08_EOS_reis_I (4) Paskallaviki silt08_EOS_reis_I (12) Paskallaviki plats08_EOS_reis_I (18) Paskallavikis aken08_EOS_reis_I (19) Paskallaviki kollane paat

Suundunud taas E22 peale, andsid kõhud vaikselt märku, et nüüd tuleb lõunasöögipeatuseks kohta otsima hakata. Selleks leidsime mereäärse roheala, mis oli justkui Rootsi raamatust välja lõigatud. Veepiirini minemiseks tuli sõita üle romantilise munakivisillutisega tänava, mida ääristas imepisike kohvikumaja ja (oletavasti) elamumajad. Tualettruumini viis pikemat sorti viitadega, justkui orienteerumise rada. Ruumid olid puhtad, avarad, koduselt dekoreeritud. Loodetavasti ei käinud me salamahti kellegi erahoones 😉 Liikumist nägime seal vähe, ainult ühest majast tõsteti kass ukse taha – see oli ainus märgatav tunnus inimkohalolekust. Sõime Eestist kaasa võetud toitu ning ICA Supermarketist soetatud täistaimseid (meie jaoks) uudistooteid. Laua taga ja puha!

08_Canon_reis_I (8) Lebo kohasilt08_Canon_reis_I (9) Astrid och Aporna silt08_EOS_reis_I (27) Vetsupeatuses riided kuivamas08_EOS_reis_I (34) Toolid08_EOS_reis_I (36) Vetsukohas mina08_EOS_reis_I (57) Vetsukoht08_EOS_reis_I (63) Vetsukoht

Hakkasime reaalselt mõtlema päeva lõpetamise peale. Telkimiskoha leidmiseks käisime läbi mitmete külade nukatagused, aga edutult ning vahepeal sattus piirkond, kus iga lühikese maa tagant elas keegi ning kellegi hoovi ka just end istutada ei soovinud. Seevastu nägime paari otsimistunni jooksul palju Volvosid, meeleolu aitasid vahepeal ülal hoida aga valged arglikult, end uudishimulikud lihaveised!

08_EOS_reis_I (68) Valged lehmad08_EOS_reis_I (71) Valged lehmad

Ööbimiskohaks osutus kellaaja survel Skeppeviks Camping telkimisala. Tolleks hetkeks olime teel olnud üle 10 tunni ning inimtühi registreerimismaja tuli tähelepanuta jätta. Sealsed platsid olid ära nummerdatud ja koht üldse hästi korras hoitud. Ühiskasutamiseks olid köögimaja, WC- ja duššimaja, millest dušši osa oli tasuline, kuid selle peale ei jaksanud me toona mõelda. Leidsin ühe telkija, toreda Eestit kiitnud saksa naisterahva, kes jagas natuke informatsiooni. Me ei teadnud ikka koha maksumust, kuid eeldasime summa jäävat 20 euro kanti. Egas midagi, seadsime oma vastsoetatud telgi püsti, PäQ sai töö asjad elektroonika abil üle vaadatud ning siis sai päevale kriips alla tõmmatud. Paraku oli tänu hilisele kellaajale ilm märgatavalt külmemaks ja niiskemaks muutunud, mistõttu oli magama mineku hetkeks külm naha vahele pugenud ning öö osutus minu jaoks väikeseks katsumuseks. Hommikul paistis jälle soojendav päike, mis muutis öösel paistnud elevandi sääseks 🙂 Enne ärasõitu sain lahkete omanike käest selgust, et üsna tihti jõutakse kohale väga hilja, mistõttu tasumine enne äraminekut polnudki “imelik”. Ja arve oli 18.17 eurot, ehk siis oletatavast soodsam. Kokkuvõttena – olime väga rahul.

08_Canon_reis_I (12) Telkimine08_EOS_reis_I (88) Telkimine08_Canon_reis_I (14) Telkimine08_Canon_reis_I (16) Telkimine08_EOS_reis_I (92) Telkimine

Hommikul oli eesmärk liikuda edasi Malmö suunas. Mida lõuna poole sõitsime, seda rohkem põllumaad nägime. Maisipõlde tundus kõige enam olevat, justnagu banaaniistandusi Tenerife saarel. Järgnevatel piltidel poseerisime (olude sunnil… khm khm…) põhupallide põllul. Meie aktsioon leidis aset mõnesaja meetri kaugusel farmihoonetest, seetõttu oli sealsetel lastel vaja kohe motikad tööle panna ning omi “võimeid” demonsteerida!

08_Canon_reis_I (27) Põhupall08_Canon_reis_I (29) Põhupall

Olles sujuvalt läbinud Karlskrona’, Kristianstad’i, Lund’i ja lugematul hulgal väiksemaid linnu, jõudsime Malmö’sse. Malmö on Rootsi suuruselt kolmas linn ning kõige vegansõbralikum linn. Selle info sain super lahkelt teenindajalt meie teise päeva lõunasöögi kohast – restoranist Kao’s. Tegemist oli pigem kohvikuga, mis pakkus ainult täistaimset kõhutäidet. Korraks arvasime juba, et ei saagi seal süüa, kuna ei osanud rootsikeelset silti lugeda, mis juhatas kliendid tagahoovi 🙂 Valikus oli nii buffeelaud kui ka à la carte menüü, kirsiks tordil rikkalik koogilett. Valisime kumbki buffee variandi, kuhu alla kuulus ka tee ja supp. Ja OH JUMMEL (kui nii võib end väljendada) – millised maitsed! Tõsiselt, seda on raske kirjeldada, kui rikkalikult võib üks toit maitsta! Soe vürtsikas supp. Buffelauast rohelist värvi makaroni maitsepommid. Suitsujuustud. Magusad oad. Kreemine hummus. Parajalt soolane tomatipesto. Marineeritud köögiviljad. Ürdised kikerherned. Kinoasalat. Aina paremaks läks. Suisa raske oli keskenduda söömisele, sest lihtsalt ei suutnud uskuda, kuhu sattunud olin. Sõime kohe mitu käiku. PäQle maitses samuti väga, kuid mina olin ilmselgelt see “vaimustunud vasikas”. Kuigi kõhud olid täis, ei saanud lahkuda ilma kooke mekkimata. Kaalusime varianti tee peale kaasa osta, kuid uudishimu sai võitu ja pidime midagi koha peal ära proovima. Ainult – “proovima”. Ostsime kahe peale printsessikoogi, twixi ja snickersi koogid. Esimene koht läks vaieldamatult ohtra vahukoorega peenele printsessikoogile, teine-kolmas jagamisele 🙂 Alles Taanis olles avastasin tagantjärele juhuslikult, et Malmös peaks leiduma Rootsi ainus ainult täistaimetoitu müüv supermarket. Loodan sinna ühel päeval sattuda. Ahjaa, enne sööma minekut parkimiskohta otsides jäid silma sügavpunased pihlakad. Üldse tundus, et Rootsi linnade haljastajad on palju pihlakapuid kasutanud.

08_Mobiil_reis (48) Malmö pihlakad

08_Mobiil_reis (16) Kaos08_Mobiil_reis (17) Kaos08_Mobiil_reis (25) Kaos08_Mobiil_reis (27) Kaos08_Mobiil_reis (31) Kaos

Kõhud punnis, aeg oli keerata ots Rootsit-Taanit ühendava silla, (hübriidnimena tuntud) Øresundsbron’i poole. Tee sinna kulges kiiresti, tänu Google Mapsi rakendusele. Ilm soosis samuti meie ettevõtmist ning sõitsime rõõmuga üle silla. Püüdsin selfie sticki ja GoPro kombo abil ühtteist ka jäädvustada, mistõttu nii-öelda pildilindile ei saanud vististi midagi jäädvustatud. Küll aga jäi ühe pildi peal Kopenhaageni Roundtornist sild näha. Sellest ja Taani muljetest aga järgmises postituses!

Väikest kokkuvõtet meie autosõidust kuni nimetatud sillani saab näha siit.

Selleks, et endas uusi tahke

leida, tuleb minna sinna, kus sa

varem pole käinud.

Sensa

Jaga postitustEmail this to someoneShare on FacebookTweet about this on TwitterPrint this pageShare on Google+Pin on PinterestShare on Yummly


Mida arvad sellest retseptist :)