October 2, 2016

Taani autoreis * Osa 2 * Oleme Taanis #1

Kui meie Taani autoreisi esimene osa on puhtalt Tallinnast Kopenhaagenini jõudmise päralt, siis praegune osa kajastab ainult esimese päeva Danmark’i muljeid. Võiks öelda isegi, et ainult Kopenhaagenis nähtut, sest me ei jõudnudki (tahaks loota, et “seekord”) Põhjamaade kõige lõunapoolsema Skandinaaviamaa pealinnast kaugemale 🙂 Siit leiab ka järjekordse, imepisikese, videokatsetuse.

Niisiis. Jõudnud sujuval kiirusel Øresundsbron’i tunnelist Kopenhaageni pinnale, jälgisime hoolega äppi ning jõudsime edukalt Hillerødgade tänavale – meie reisi sihtkohta. Veel enne ristmiku täielikku ületemist nägime tänaval Larsi ringi kiikamas (ta oli erandkorras töölt varem koju jõudmas). Lehvitasin autoaknast, aga tundus, et tema märkas meid esimesena. Lars läks PäQga autole kohta otsima, mina Kerda juurde. Nii tore oli näha Ketut! Kohe algusest peale oli nende juures hubane olla. Mõne lühikese hetke pärast oli Säde magamistoas üles ärganud. Esimesed emotsioonid olid: “Oi kui pisike nöps ta on! Imepisike ikka!” Tollel esimesel Taani pärastlõunal olime lihtsalt Kerda juures, ajasime juttu. Fotoaparaat ja muu tavaar ootasid oma aega. Peale paari tundi külas “olesklemist” juhatas Lars meid Emdrupvej tänava korterisse, kus veetsime kokku kolm ööd. Mitmel korral tuli PäQl ja minul omavahel jutuks, kui tänulikud oleme sellise võimaluse eest. Väikese üllatusena mõjus Eesti filmi Vehkleja suur poster välisukse peal 🙂

Olime kahest sõidupäevast natuke räsitud, seega oli hea teha väike jalutuskäik lähedal asuvasse Irma poodi. Eestiga võrreldes oli uudne see, et peaaegu kõik köögiviljad olid mingisse pakendisse pakitud, ehk siis väike ingverijupi ostmisest suurt midagi välja ei tulnud. Meie esimestest ostudest jäi meelde imemagusad kirsstomatid! Ei tea kuidas neid kasvatatud on, kuid nii maitsvaid pole poelettidel veel kohanud. Ja Irma brändi tume šokolaad ingveriga – see ei osutunud küll suuremaks hitiks oma teralise tekstuuri tõttu, mis mõjus võõrana, kuid meelde jäi ikkagi.

Teise Kopenhaageni päeva hommikul oli kui äravahetatud tunne; järelikult oli uni hea! Ajavahe tõttu võitsime kohanemiseks lisatunnikese, mis kulus kõigil hommikutel marjaks ära. Kellel töö asjadega tegelemiseks, kellel tee joomiseks, võimlemiseks ja ringi sahmerdamiseks.

Seekord oli mul fotoaparaat kaasas, hinge kripeldas vaid fakt, et mul oli eeltöö selle tundma õppimise näol tegemata. Mõtlesin asjad enda jaoks sedasi, et emotsiooni püüab iga aparaat kinni ning see reis on üks sammuke lähemale sellistest piltidest, mida kunagi loodan jäädvustada 🙂 Kerda juures saidki paari tunni jooksul (meie poolt) esimesed olukorrapildid tehtud, peale mida läksime ratastega linna peale.

Ja Kerda poolt jäädvustatud hetked:

Enne ratastega paarutama minekut tuli need üle vaadata. Oi kuidas meile meeldis nendega ringi kimada, mis sellest, et esimesed meetrid kulgesid üsnagi vildaka trajektooriga! Tegelikult olime hämmingus, kui korralik rattakultuur Kopenhaagenis on. Ratas on seal number üks, siis jalakäija ja seejärel auto – vaatamata sellele järgis suurem osa rattureid viisakusreegleid, kuritarvitamata positsiooni liikluses. Jõudnud üle kanali ühe Nileni skulptuuri juurde, mis tähistas meie jaoks kesklinna jõudmist, läksime otsejoones Botaanikaaeda (Botanisk Have). Seal oli mõnus ringi luusida ja uurida erinevaid puid-taimi. PäQ kirjutas ühe “nimetaime” peale meie nimedki 🙂

Lõunasöögi kohaks olin välja otsinud kohviku Botaniq, kuid koha peale jõudes selgus, et sellest eksisteerib ainult ilus silt. Üle tee oli aga suur rattaparkla, mille taga paistis olema turg – Torvehallerne. Esmalt otsisime siseruumist midagi kohe söömiseks, seejärel imetlesin pakutava kirjusust. Oi oli see alles vaatepilt! Leidsin just, et neil on oma veebilehekülg ka (vajuta siia). Minu pea ei jaga taani keelt, küll aga ei taksita see nägemast, kui kutsuvalt võib reklaam mõjuda. Respekt. Praegugi kajastuvad silme ees sealne melu, sõbralikud inimesed, suur valik kaktuseid, lopsakad lilleõied, isuäratavad võileivad ja toormahlad, kutsuvad köögi- ja puuviljad. Seda kõike oli söömise ajal tore jälgida.

Kõhud täis ja meel hea; kruiisisime Väikese Merineitsi suunas. Järgnev video kajastabki meie rattasõitu Langelinie kai kivil istuva Kopenhaageni sümboli juurde, lisaks tolle sama päeva lõpus kulgevast teelõigust, suunaga kesklinn Hillerødgade.

Video vaatamiseks vajuta siia!

Olles Merineitsi kuju lähedal, parkisime rattad ning uudistasime suurt jahisadamat. Arutasime PäQga, milline “paat” sarnaneb kõige enam austraallastest Riley ja Elayna jahile nimega Sailing La Vagabond. Oleme nende reisil mööda ookeane juba mõnda aega silma peal hoidnud, sest nad mõjuvad väga inspireerivalt. Jälgime nende YouTube kanalit, kuid neil on ka oma veebikas (vaata siia). Kas leidsime vagabondlastele kuuluva paadi sarnase? Eip 🙂 Aga tore oli ikkagi, boonusena nägime ühe paadi peal armsat kutsat, kes ootas vist peremeest pardale. Ahjaa, värske uudisena vagabondlaste kohta nii palju, et mõne kuu pärast vahetavad nad jahi välja võimsa katamaraani vastu.

Jõudsime tasapisi põhilisele turismiobjektile – Den lille havfrue ehk Väike merineitsi – lähemale. Seal oli kergelt öeldes kamalaga igasuguseid inimesi. Huvitavaks faktiks; peaaegu unustasin mainida midagi rahuvuslikku. Nimelt oli sealse suveniiriputka kattevari ääristatud erinevate maade lippudega. Ja üllatus-üllatus, ka Eesti lipp oli esindatud! Tegime meiegi kohustuslikud klõpsud, ning oligi aeg keerata ots õhtusöögi poole. Tee peal nägime huvitavaid hooneid, seal hulgas roosat värvi kinomaja.

Kõhutäie leidmiseks olin meile varem välja vaadanud väikese burgerikoha nimega Astrid och Apornas Spiseri. See jäi justkui teel peale tagasi Hillerødgade’le. Tegemist on kiirtoidu restoraniga, mis pakub vaid burgereid ja hot-doge koos sinna juurdekuuluvaga, kõike seda loomsete koostisosadeta. Võtsime mõlemad burgeri ja kahe peale “kuuma-koera”. Esimeste väljanägemine oli juba super isuäratav, maitse samuti! Minu maitsemeelte jaoks oli burksi vahel olevas kurgisalatis liiga palju äädikat, aga maitsev olev ikkagi. Ja elamus samuti. Koht oli pisike ja tellimusi tundus kõik see aeg aina juurde tulevat. Pop koht, mis muud! Just for the record, ühel pildil olevad vahvad kirjud pudelid polnud meie omad.

Esimese Kopenhaageni päeva õhtul sai enne “koju” minekut veel paar tundi Kerda juures aega veedetud, lobisetud, pilte tehtud. Endalegi üllatuseks kasutasin sõna “kodu” – igal pool tundus niivõrd hubane; tänud mind ümbritsevatele inimestele 🙂